Wednesday, March 23, 2011

Väljasurnud hiidjänes Nuralagus rex ei olnud hüppaja loom

Uurijad on populaarses turismipaigas, väikesel Minorca saarel välja kaevanud hiidjänese kivistunud luustiku. Ajakirjas Journal of Vertebrate Paleontology äsja avaldatud uurimus tutvustab seda Hispaania ranniku lähistelt leitud nudisaba-fossiili.


Röögatusuur jänes tabava nimetusega „Minorca jäneste kuningas“ — Nuralagus rex — , kaalus 12 kilo ning oli umbes kümme korda suurem väljasurnud maismaa-sugulasest Alilepus sp ja kuus korda suurem tänapäevasest euroopa jänesest Oryctolagus cuniculus, vahendab PhysOrg.com.


Kui töö juhtiv autor, Kataloonia paleontoloogiainstituudi doktor Josep Quintana mõistis, mille ta avastanud on, haaras teda aukartus: „Kui ma esimese luu leidsin, olin 19-aastane ega teadnud, mida see tähendab. Arvasin, et tegu on Minorca hiidkilpkonna luuga!“


Umbes 3–5 miljonit aastat tagasi elanud „jäneste kuningas“ võib endast kujutada seni vanimat imetajate evolutsiooni suunava „saarte reegli“ teadaolevatest näidetest. Lihtsalt väljendudes näeb saarte reegel ette, et saartel arenevad väiksed loomad väiksemateks ja suured suuremateks. Selline kasvumuutus saartel võib johtuda kahanenud toidukogustest või maismaakiskjate puudumisest. Minorcal elas Nuralagus rex koos mõnede teiste selgroogsetega; tema naabrite hulka kuulusid nahkhiir Rhinolophus cf. grivensis, suur unihiir Muscardinus cyclopeus ja eelpoolmainitud hiidkilpkonn Cherirogaster gymnesica. N. rexi puhul võimaldas loomal hiiglasekasvu saavutada just kiskjate puudumine.


Quintana ja kolleegid leidsid, et too hiidjänes oli ka kaotanud hüppamisvõime. N. rexil puudus maismaaküülikule omane vedrujas selgroog; seda asendas lühike, jäik selgroog, millega olnuks keeruline hüpelda. „Ma oletan, et N. rex oli jänesena üsna kohmakas kõndija. Kujutage ette veest välja sattunud kobrast,“ ütles Quintana.


Tõenäoliselt oli ürg-hiidjänes kaevava eluviisiga ning otsis söögiks mitmesuguseid juuri ja mugulaid. Kuna puudusid kiskjad, taandarenesid Nuralagus rexil ka nägemis- ja kuulmisteravus — jänesekoljatil olid suhteliselt väiksemad silmakoopad ja kuulmekühmud, mis viitavad väiksematele silmadele ja kõrvadele. Seega pole põhjust eeldada, et hiiglasuurel ürgjänkul olid hiiglasuured kõrvad; oma kasvu kohta olid N. rexi kõrvad üsna väikesed.



Allikas: F

No comments:

Post a Comment