New Yorgis toimub "laglesõda"

USAs New Yorgis käib karm «sõda», milles vastaspooltel on USA põllumajandusministeerium ja Kanada lagled (Branta canadensis). Võitlus on pingeline ja sulgi lendab, kuid kumbki osapool alla ei anna, edastab AFP.

Võimuesindajate sõnul on Suures Õunas liiga palju laglesid. New Yorgi parkides ja haljasaladel jalutab ringi 20 000 – 25 000 lagle, kuigi ruumi jätkuks vaid 5000 laglele. Võimudel sai mõõt täis 2009. aastal, kui lagled õnnetuse põhjustasid. Siis pidi mootoritesse lennanud laglede tõttu lennufirma US Airways lennuk tegema hädamaandumise Hudsoni jõkke. Keegi kannatada ei saanud, kuid lagled sattusid tähelepanu alla. Nüüd on juba kolmas suvi, mil New Yorgis laglesid püütakse ning tapmisele saadetakse.

Lagled pesitsevad juunis-juulis. Samal ajal toimub ka sulevahetus, mille tõttu nad lennuvõimelised ei ole. Abituid linde on siis lihtne kinni püüda. Lagled ei ole siiski täiesti üksinda. Paljud newyorklased on laglede tapmise vastu ning loonud isegi lagledekaitse rühmituse GooseWatchNYC. Aktivistid ei saa võimude tegevust peatada, kuid näitavad oma vastumeelsust sellega, on alati seal protestimas, kus laglesid püütakse.
Laglekaitsjad filmivad ja pildistavad püüdmisjuhtumeid ning riputavad videoid ja fotosid internetti.

«Arvamus, et laglede tapmisega saab lennuõnnetusi ära hoida, on jaburus. Lennukile võib saatuslikuks saada isegi vaid üks lind. Kogu laglekarja tapmine on lihtsalt julmus,» selgitas hanekaitserühmitusse kuuluv David Karopkin. Sama rühmituse liige Rosemary Kliegman lisas, et USAle on omane tegevusviis, et esmalt kasutatakse vägivalda, mis kutsub esile protestid ning alles pärast seda hakatakse kaaluma nutikamaid lahendusi.

Kuid lagled ei tee peavalu vaid lennuturvalisuse eest vastutavatele isikutele. Osadele newyorklastele need linnud lihtsalt ei meeldi. Veelgi vähem meeldivad aga nende poolt rohealadele jäetud väljaheited. Kuid on ka neid, kes ei lase end hanedest häirida. «Ratsapolitsei hobuste sõnnikut on samuti igal pool näha ja ka seda ei korjata samuti kokku,» tõdes oma koeraga New Yorgis Keskpargis jalutamas käiv Evelyn Rodriguez.


Allikas: E24

Kaheksajalg tegi delfiinil lõbusõitu

Kreeka Thetyse uurimisinstituudi teadlased jäädvustasid, kuidas kaheksajalg silmikdelfiinil (Tursiops truncatus) lõbusõitu tegi.

Uurijate kinnitusel oli kaheksajalg kinnitunud delfiini genitaalidele, edastab Live Science. Ionian Dolphin Project uurijad nägid kummalist loomakooslust  Ioonia meres Kalamose saare juures. Teadlased meenutasid, et nende pilku köitis järsku veest välja hüpanud delfiini, kelle keha küljes veel midagi kõlkus. Ebatavalisus jäädvustati ning hilisem fotode uurimine näitas, et delfiini küljes rippus kaheksajalg.

Foto teinud Joan Gonzalvo ei ole kindel, miks kaheksajalg delfiinil oli. Ta oletas, et kaheksajalg võis olla delfiini saak, kuid pääses põgenema ning jõudis delfiini genitaalideni. Delfiini võis veest välja hüpata selle tõttu, et «priiküüdimees» maha raputada. Delfiinil see õnnestuski ning ta ujus edasi, nagu ei oleks midagi juhtunud.

Uurijate sõnul on kaheksajalad väga eriskummalised mereloomad, kuna suudavad muuta mitte vaid oma värvi, vaid ka kuju ja olemust, imiteerida teisi loomi ning kasutada kamuflaaži pääsemaks röövloomade eest.
Delfiine peetakse nutikateks loomadeks. Nad elavad keerukates sotsiaalsetest süsteemides ning kasutavad suhtlemiseks vilesarnast heli.

Allikas: tekst; pilt

Lindudel on oma Facebook

Sotsiaalne suhtlusvõrgustik ei piirdu vaid inimestega.

Briti Oxfordi ülikooli uurijad tegid kindlaks, et ka linnud, nii nagu inimesed, loovad suhtlusvõrgustikke ehk neil on oma Facebook, kirjutab msnbc.com. Uurijate sõnul on näiteks rasvatihastel (Parus major) väga tugevad sidemed ning toimub informatsiooni vahetus oma paaritumispartneritega ja võimalike paaritumispartneritega. Lindude puhul kehtib, et sõbra sõber võib olla sõber.

Teadlaste sõnul ei ole inimeste maailmas Facebook ainulaadne, vaid sarnaseid sotsiaalvõrgustikke leidub lisaks inimestele ja lindudele ka teiste liikide juures. «Kõik sotsiaalvõrgustikud on sarnased. On siis tegemist kas inimeste või mõne muu liigi esindajate omaga. Facebook ja rasvatihaste suhtlusvõrgustik ei erine kuigi palju,» selgitas uurija Ioannis Psorakis.

Uuring põhineb 2007 – 2009 Oxfordi lähedasest Wythami metsast kogutud andmetel lindude kohta.
Tuhandetele lindudele pandi saatjad, mille abil tehti kindlaks nende liikumine. Rohkem kui 700 linnu puhul saadi väga täpne informatsioon. Lindude liikumise kohta saadu põhjalt pandi kokku pilt kellega ja kui palju nad suhtlevad. «Kui vaadata Facebooki, siis sealt paljastub, kes on sinu sõbrad, kus oled olnud ja mida teinud ning mida sa jagad teistega. Rasvatihaste uuring näitas, et ka neil on suhtlusvõrgustik – kes kuuluvad ühte gruppi ning kes osalevad «üritustel» regulaarselt,» selgitas uurija.

Uuring paljastas, et rasvatihaste puhul kuuluvad samasse suhtlusringi paaritumispartnerid. Kui uurijad jätsid paaritumispartnerid kõrvale, siis võrgustik säilis, näidates, et rasvatihastel on veel lähedalt seotud võrgustikke, mis sarnanevad inimeste pere-või sõpradevõrgustikuga. Samas pandi lindude puhul tähele, et geneetilised ja keskkonnafaktorid tagavad või takistavad nende sotsiaalseid suhteid.

Uurijate kinnitusel on veel mitmetel teistel liikidel samasuguseid sotsiaalvõrgustikke. Neid on uuritud delfiinidel ja vaaladel.


Allikas: E24