Autosse hüpanud koer ajas peremehe alla

USAs ajas autosse hüpanud ja käigu sisse lükanud koer oma peremehe alla.

Õnnetus juhtus, kui 43-aastane Christopher Bishop oma Fordi all lamades autoukse lahti ja mootori tööle jättis, vahendab Orange.

Järsku hüppas mehe buldog Tassey autosse ja lükkas käigu sisse. Auto veeres üle Bishopi vasaku külje, kuid mees pääses raskemate vigastusteta ja suutis auto peatada enne, kui see vastu aeda oleks veerenud.

Pärast õnnetust läks mees tuppa ja viivitas meditsiinilise abi kutsumisega kuus tundi, kuna enda sõnul ei meeldivat talle arstid. Auto alla jäänud koeraomanik viidi kergete vigastustega haiglasse.

(Allikas: E24)

Põgene, vaba lehm!

Horvaatias säästeti tapamajast põgenema pääsenud lehma elu.

Lehma tapale viinud omanikud otsustasid, et kuna lehm oli nii nutikas, siis ta ei pea lihunikunoa all surema, kirjutab AFP.

Lehm põgenes Ivaneci linna tapamajast 12 päeva tagasi.

Politsei ja vabatahtlikud tabasid lehma farmer Mladen Markovicile kuuluvalt karjamaalt.

«See lehm tundus rahulik ja sõbralik», lausus lehma tabanud mees.

Lehma omanikud ja tapamaja maksid talle 340 eurot.

Kuid lehmal õnnestus veel teist korda põgeneda.

«Kuna see lehm võitles oma elu eest, siis on tal õigus edasi elada,» lausus selle lehma üks omanikest.

Lehm viidi ta tavapärasele karjamaale tagasi. Omanik kinnitas, et tal lubatakse seal olla kuni ta vanadusse sureb.

(Allikas: E24)

Kaaluprobleemiga kookaburra

Austraalia Sydney loomaaed on mures ülekaalulise kookaburra ehk naeru-hiidkaluri pärast, kes oma kehakaalu tõttu ei suuda lennata.

Nüüd pandi lind eridieedile, et ta normaalkaal taastada, kirjutab news.com.au.

Linnu kaalutõusu põhjuseks on liigsed vorstikesed, mida talle on inimesed söötnud.

Loomaarsti sõnul kaalub lind 565 grammi, mis on 40 protsenti rohkem kui täiskasvanud kookaburrad tegelikult kaaluvad.

«Looduses elavad kookaburrad toituvad väikenärilistest, kuid Sydney parkides elanud linnule anti tema menüüsse mittesobivaid vorste,» selgitas Sydnet Taronga loomaaia meditsiinikeskuse loomaarsti õde Gemma Watkinson.

Kookaburra on olnud spetsiaalsel dieedil paar nädalat. Lisaks tegeleb temaga personaaltreener, kes teda lendama ärgitab.

Sydney loomaaia töötajate sõnul on neil linnu jaoks üles seatud ka spetsiaalne «jõusaal».

«Tuleb välja, et liigsöömine ja ülekaal ei taba ainult inimesi, vaid ka linde,» selgitasid töötajad.

Naeru-hiidkalur ehk kookaburra on jäälindude sugukonna suurim esindaja. Ta on teiste jäälinnuliikidega välimuselt sarnane, kuid ei püüa kala nagu nemad, vaid peab jahti maismaal.

Kookaburrat tuntakse tema hääle põhjal, mis meenutab inimese naeru.

(Allikas: E24)

Papagoide pidupäevad

Austraalia Põhjaterritooriumi elanike sõnul on igal aastal ühel ja samal ajal näha purjus ja pohmellis papagoisid, kes lennu pealt ja puudelt alla kukuvad.

Palmerstoni loomakliiniku asutaja Lisa Hanseni sõnul näitas kukkunud papagoide uurimine, et nad on tarbinud mingit purjutavat ollust, kirjutab abc.net.au.

«Seda juhtub igal aastal just mais ja juunis. Nad tarbivad mingit ainet, mis tekitab neile joobe ning pohmelli. Linnud ei ole enam suutelised end kontrollima ning kukuvad alla,» selgitas Hansen.

Loomaeksperdi kinnitusel on mõned papagoid tarbitud olluse tõttu raskelt haigestunud. Neile antakse ravimeid ja pannakse dieedile.

Kohalikud on joobes papagoisid leidnud nii oma aedadest kui ka linnatänavatelt ning viinud loomaarstide juurde.

Eksperdid ei ole siiani suutnud kindlaks teha, mida linnud tarbivad, kuid see saladus loodetakse lahendada. Arvatakse, et põhjuseks võib olla mõne taime käärima läinud mahl või nektar.


(Allikas: E24)

Kui vaid kaelkirjakud seda teaksid

Kanada teadlased tõendasid, et teoreetiliselt peaks kaelkirjakud ujuda oskama, hoolimata sellest, et keegi ei ole kunagi neid ujumas näinud.

Kuigi kaelkirjakutest suuremad loomad on võimelised ujuma, ei ole loodus kaelkirjakutele seda oskust andnud, kirjutab Daily Mail.

Kanada Royal Tyrrell Museum of Palaeontology teadlast Donald Hendersoni ja Portsmouthi ülikooli uurijat Darren Naishi vaevas küsimus, kas need Aafrikas elavad loomad suudavad ujuda või mitte.

Henderson lõi virtuaalse kaelkirjaku ning võrdluseks veel mitut teist liiki virtuaalloomi.

«Panime virtuaalse kaelkirjaku virtuaalsesse vette. Paljud loodusteadlaste uuringud on näidanud, et kaelkirjakud ei oska ujuda ja väldivad vett isegi siis, kui nende elu ohus on. Meie eesmärgiks oli uurida, kas see ikka peab paika,» selgitasid teadlased.

Arvutikaelkirjaku loomisel võeti aluseks päriskaelkirjaku kaal, pikkus, kuju, kopsumaht ja kehaproportsioonid.

Arvutis loodud looma liikumist uuriti mitmel viisil ja teda keerati mitmes suunas. Kontroll-loomaks võeti aga hobune.

Uurijad leidsid, et kaelkirjak peaks tulema toime 2,8-meetrises veekogus.

«Meie virtuaalne kaelkirjak näitas, et need loomad peaksid jõgede ületamise ja ujumisega toime tulema. Pole ühtegi põhjust, miks nad ei peaks ujuda oskama või upuksid,» lausus Henderson.

Ta lisas, et kaelkirjakule tekitavad vees siiski raskusi ta pikad jalad ja kael.

«Kuid ta ebatavaline kehakuju tähendab seda, et ta liigub vees edasi teistest loomadest erinevalt. Ta peab pikka kaela hoidma vee pinna all, kuid pead vee peal. Selline asend on väga ebamugav. Jalgu tuleb tal edasiliikumiseks liigutada hoolimata sellest, et need on vees väga rasked,» jätkasid uurijad.

Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela ette ja taha. Seda liikumise seisukohast tähtsat kaelaliigutamist ei ole vees teha võimalik.

«See tähendab seda, et kaelkirjakud on küll halvad ujujad, kuid siiski ei pruugi ujumine neile võimatu olla. Kaelkirjak on suur loom, kellel nõuab liikumine rohkem lihasjõudu. Veetakistuse tõttu peab lihaseid veelgi pingutama,» selgitasid teadlased.

















(Allikas: PM)