Allikas: Sakala
Tuesday, December 28, 2010
Händkakk otsib sooja
«Sakala» lugeja püüdis Viljandis Veere tänaval pildile ühe eramaja korstnal konutava händkaku.
Allikas: Sakala
Allikas: Sakala
Kõõrdsilmne opossum
Saksamaa Leipzigi loomaaia staar on kõõrdsilmne opossum Heidi.
Loom viidi sel nädalal ta uude elukohta ning ta esialgu võõrastas seda, edastab Reuters. Loomaaia töötajate sõnul läksid ehmunud loomad silmad veelgi rohkem kõõrdi.
Opossumlased (Didelphidae) on algelisimad kukrulised. Kehapikkus 7 – 50 sentimeetrit ja saba pikkus 4 – 55 sentimeetrit. Saba talitleb haardeelundina.
Opossumid on väga viljakad, pesakonnas võib olla kuni 25 poega.
Loom viidi sel nädalal ta uude elukohta ning ta esialgu võõrastas seda, edastab Reuters.
Opossumlased (Didelphidae) on algelisimad kukrulised. Kehapikkus 7 – 50 sentimeetrit ja saba pikkus 4 – 55 sentimeetrit. Saba talitleb haardeelundina.
Opossumid on väga viljakad, pesakonnas võib olla kuni 25 poega.
Wednesday, December 8, 2010
Kaladel on valus
USA zooloog Victoria Braithwaite andis hiljuti välja raamatu «Do Fish Feel Pain?» (Kas kalad tunnevad valu).
Uurija sõnul tunnevad kalad valu samamoodi nagu teised elusorganismid ning inimesed tekitavad kalu püüdes neile valu, kirjutab msnbc.msn.com.
Braithwaite`i kinnitusel on kaladel imetajate ja lindudega sarnased närvikiud, mis saadavad edasi aistinguid.
Teadlane uuris, kas kaladel on valuaistinguid ning kas nad on võimelised neid tunnetama.
«Kalade tundlikkus on parem kui me siiani arvanud oleme. Osad kalaliigid on kognitiivselt väga kõrgel tasemel. Meie katsed näitasid, et kui kalu vigastada, nad reageerivad sellele. Kui aga neile valuvaigistit anti, muutus nende käitumine tavapäraseks. See kinnitas, et kalad tunnevad valu,» jätkas uurija.
Braithwaite hakkas kalade valutundmisega tegelema kui ta sattus lugema kalakasvanduste kohta.
«2030. aastaks on pooled meie söögilaual olevad kalad pärit kalakasvandustest. See tundub loogiline, et kaladest hoolitakse. Veel on üsna palju loomade heaoluga seotud probleeme, üks neist on kalade kasvatamine nii, et see oleks humaanne,» lausus zooloog.
Ta lisas, et enamik inimesi ei suuda taluda vaatepilti, kus kalatraaleri pardal on näha õhku ahmivaid ja lämbuvaid kalu.
«Kalad tuleks surmata kiiresti ja valutult. Kalu peetakse imetajatest ja lindudest madalamal olevateks, kuid kalad vajavad samasugust hoolitsust ja hoolivust nagu teised eluslooduse osad. Kalad on intelligentsemad ning nende käitumine keerulisem kui me arvata oskame,» võttis Braithwaite asja kokku.
Uurija mõistis hukka Hiinas levinud kombe süüa kala, mis on küll küpsetatud, kuid ikka veel elus.
Allikas: E24
Lihakaupluses "sigatsenud" metsseast saab sink
Saksamaal kaotas elu ja saab singiks üks lihakauplusse tunginud metssiga.
130 kilogrammine metssiga leidis lihapoe üles Höhr-Grenzhauseni väikelinnas ning hakkas seal lõhkuma, edastab Reuters.
«Sigatsemine» kestis umbes tunni. Poes oli rünnaku ajal üks klient, kes pääses kergete vigastustega.
Lihakaupmehe Rainer Kraemeri sõnul tekitas metsloom talle umbes 5000 euro eest kahju.
Sündmuspaika kutsutud kohalik jahimees lasi lõpuks metssea maha.
Lihakaupmehe sõnul ei ole ta pood metssigade rünnakute vastu kindlustatud, ainult varguse ja tulekahju vastu.
Metssiga «maksab» tekitatud kahju kinni sellega, et temast saab maitsev vorst ja sink.
Lihakaupmehe arvates saab ta vähemalt osa kahjust kaetud.
Allikas: PM
Täitsa vunts öökull
Grupp linnuasjatundjaid nägi Lõuna-Ameerikas Peruus üle 26 aasta haruldast lindu.
Linnuvaatlejad märkasid kummalist «vurrudega» öökulli, mis avastati alles 1976. aastal, kirjutab BBC.
Linnu teaduslik nimi on Xenoglaux loweryi, mis ladina keeles tähendab «kummaline öökull».
Seda väikest öökulliliiki peetakse ebaharilikuks, kuna isendite näos on pikad suled.
Nimetatud öökulli nähti Põhja-Peruus Abra Patricia looduskaitsealal.
Rahvusvahelise looduskaitseliit on selle liigi ohustatud liikide hulka kandnud selle tõttu, et neid öökulle leidub vaid väga kitsal maa-alal ja neid on väga vähe. Paika, kus nad elavad, ohustab metsaraie.
«Need väikesed öökullid on öise eluviisiga, elavad väga piiratud alal ning neid on vähe. Selle tõttu ei näe neid just sageli. Alles viimasel oleme saanud nende eluviisi kohta rohkem informatsiooni,» sõnas rahvusvahelise looduskaitseliidu esindaja Sara Lara.
Xenoglaux loweryi elab 1890 – 2220 meetri kõrgusel merepinnast asuvates niinimetatud pilvemetsades. Neil lindudel on pruunikasvalge sulestik, näos pikad vurre meenutavad karvad. Väikeste lindude kehapikkus on umbes 13 – 14 sentimeetrit. Arvatakse, et neid on 250 – 1000
isendit.
Linnuvaatlejad märkasid kummalist «vurrudega» öökulli, mis avastati alles 1976. aastal, kirjutab BBC.
Linnu teaduslik nimi on Xenoglaux loweryi, mis ladina keeles tähendab «kummaline öökull».
Seda väikest öökulliliiki peetakse ebaharilikuks, kuna isendite näos on pikad suled.
Nimetatud öökulli nähti Põhja-Peruus Abra Patricia looduskaitsealal.
Rahvusvahelise looduskaitseliit on selle liigi ohustatud liikide hulka kandnud selle tõttu, et neid öökulle leidub vaid väga kitsal maa-alal ja neid on väga vähe. Paika, kus nad elavad, ohustab metsaraie.
«Need väikesed öökullid on öise eluviisiga, elavad väga piiratud alal ning neid on vähe. Selle tõttu ei näe neid just sageli. Alles viimasel oleme saanud nende eluviisi kohta rohkem informatsiooni,» sõnas rahvusvahelise looduskaitseliidu esindaja Sara Lara.
Xenoglaux loweryi elab 1890 – 2220 meetri kõrgusel merepinnast asuvates niinimetatud pilvemetsades. Neil lindudel on pruunikasvalge sulestik, näos pikad vurre meenutavad karvad. Väikeste lindude kehapikkus on umbes 13 – 14 sentimeetrit. Arvatakse, et neid on 250 – 1000
isendit.
Lõvid konserve ei taha
Aafrikas Tansaanias Selousi looduskaitsealal olnud said näha huvitavat vaatepilti. Üks näljane lõvi tahtis nahka pista rohtla-soomuslooma, kirjutab news1.capitalbay.com.
Selle t
unnistajaks oli ka briti loodusgiid Mark Sheridan-Johnson, kes võttis juhtumi videole.
Inglase kinnitusel ei jätnud lõvi jonni ja tegeles kangekaelse suutäiega üsna kaua.
Pangolinil oli lõvi vastu oma taktika. Ta tõmbas end kerra ning jäi ootama, mis saab.
Sheridan-Johnsoni sõnul sattus lõvi segadusse, kui nägi, et saak ei liiguta. Ta toksis seda käpaga ning võttis isegi suhu ja kandis ringi. Kuid isegi see ei aidanud.
Aafrika loodusgiidide sõnul on soomusloomad üsna harv vaatepilt.
«Võib terve elu looduses veeta, kuid sa ei pruugi näha mitte ainsamatki soomuslooma. Kui aga sulle satuvad ette nii soomusloom kui ka lõvi, siis see on väga tähelepanuväärne,» jätkas inglane.
Ta lisas, et rohtla-soomusloomad on öise eluviisiga loomad, kes päeval magavad põõsastes.
«Lõvi siis leidis ühe sellise üles. Kuna lõvil ei õnnestunud saaki kätte saada, tekkis tal segadus. Ka ei pruukinud terava kestaga looma suus kandmine just kuigi mugav tegevus olla,» nentis mees.
Soomuslooma soomused on keratiinist ja moodustavad 20 protsenti looma kehakaalust.
Sheridan-Johnsoni kinnitusel lõvi tüdines lõpuks kangekaelsest saagist ning lonkis mujale muud söögipoolist otsima. Soomusloom põgenes.
Selousi looduskaitseala on Aafrika suurim ning see moodustab viis protsenti Tansaania alast.
See looduskaitseala sai nime Briti maadeuurija Frederick Courtney Selousi järgi, kes kirjutas oma sealsest reisist raamatu. Ta hukkus paigas Esimese maailmasõja ajal.
Allikas: tekst, foto
Selle t
unnistajaks oli ka briti loodusgiid Mark Sheridan-Johnson, kes võttis juhtumi videole.Inglase kinnitusel ei jätnud lõvi jonni ja tegeles kangekaelse suutäiega üsna kaua.
Pangolinil oli lõvi vastu oma taktika. Ta tõmbas end kerra ning jäi ootama, mis saab.
Sheridan-Johnsoni sõnul sattus lõvi segadusse, kui nägi, et saak ei liiguta. Ta toksis seda käpaga ning võttis isegi suhu ja kandis ringi. Kuid isegi see ei aidanud.
Aafrika loodusgiidide sõnul on soomusloomad üsna harv vaatepilt.
«Võib terve elu looduses veeta, kuid sa ei pruugi näha mitte ainsamatki soomuslooma. Kui aga sulle satuvad ette nii soomusloom kui ka lõvi, siis see on väga tähelepanuväärne,» jätkas inglane.
Ta lisas, et rohtla-soomusloomad on öise eluviisiga loomad, kes päeval magavad põõsastes.
«Lõvi siis leidis ühe sellise üles. Kuna lõvil ei õnnestunud saaki kätte saada, tekkis tal segadus. Ka ei pruukinud terava kestaga looma suus kandmine just kuigi mugav tegevus olla,» nentis mees.
Soomuslooma soomused on keratiinist ja moodustavad 20 protsenti looma kehakaalust.
Sheridan-Johnsoni kinnitusel lõvi tüdines lõpuks kangekaelsest saagist ning lonkis mujale muud söögipoolist otsima. Soomusloom põgenes.
Selousi looduskaitseala on Aafrika suurim ning see moodustab viis protsenti Tansaania alast.
See looduskaitseala sai nime Briti maadeuurija Frederick Courtney Selousi järgi, kes kirjutas oma sealsest reisist raamatu. Ta hukkus paigas Esimese maailmasõja ajal.
Allikas: tekst, foto
Miks krokodillidele lennata ei meeldi
Aafrikas Kongo Demokraatlikus Vabariigis tekitas lennuki pardal olnud krokodill lennuõnnetuse.Väikelennuk kukkus alla pärast seda, kui ühe reisija poolt salaja pardale toodud krokodill kotist välja pääses ja paanika tekitas, kirjutab The Telegraph.
Väikelennuk kukkus ühele elumajale, hukkus piloot ja veel 19 inimest.
Ainus ellujäänud reisija tõi juhtumi detailid päevavalgele.
Krokodill pääses allakukkunud lennukist eluga, kuid ta hukati hiljem.
Hollandi päritolu 62-aastane piloot Danny Philemotte ning ta kaaspiloot, 39-aastane inglane Chris Wilson püüdsid krokodilli ründamise ajal lennukit kontrolli alla saada, kuid tulutult.
Lennuk on tavapärasel siseriiklikul lennul pealinnast Kinshasast Bandundusse.
Lennuk kukkus maandumispaigast vähem kui 100 meetri kaugusel alla ühele elumajale. Majaomanikke sel momendil kodus ei olnud.
Juhtumi uurimine näitas, et õnnetuse põhjuseks oli pardal tekkinud paanika, mille põhjustas lahti pääsenud krokodill.
«Spordikotist lahti pääsenud loom ehmatas kõiki. Paanikas stjuardess jooksis piloodikabiini, reisijad järgnesid talle. Selle tõttu, et kõik kogunesid ühte paika, kaotas väikelennuk tasakaalu. Piloodid tegid kõik, et loom tagasi saada, kuid see ei õnnestunud,» seisab uurimisdokumentides.
Lennuk oli Tšehhis valmistatud Let L-410 Turbolet, mida kasutatakse lühilendude puhul.
Allikas: E24
Subscribe to:
Posts (Atom)