Fossiili viimane söömaaeg

Äsja ajakirjas Science ilmunud uuringud kirjeldavad leitud
kivistist, kus pole säilinud ainult olend ise (ammoniid), vaid ka söök selle suus - väike tigu ja kolm kooriklooma.

Ammoniid oli muide spiraalse kojaga peajalgne - kalmaari ja kaheksajala väljasurnud sugulane. Need olid dinosauruste ajastu levinuimad mereloomad, mis elutsesid umbes 400-65,5 miljonit aastat tagasi.

Keeruline röntgenuuring (ing.k synchotron x-ray microtomography) tegi kindlaks, et ammoniididel olid lõuad ja hõõrel, mis meenutab hammastega kaetud keelt. Need hoidsid hõõrliga toitu suus kinni ja saatsid selle söögitorru.

Ammoniidid eelistasid süüa vees hõljuvaid pisiolendeid nagu koorikloomad ja plankton. Nende, nagu ka näiteks dinosauruste, väljasuremist mõjutasid küllap planeeti tabanud meteoriidid, mille tagajärjel paljud neid toitnud olendid surid.

Ammoniide armastasid süüa omakorda näiteks mosaurused ja plesiosaurused.


Allikas: D