Händkakk otsib sooja

«Sakala» lugeja püüdis Viljandis Veere tänaval pildile ühe eramaja korstnal konutava händkaku.

































Allikas: Sakala

Kõõrdsilmne opossum

Saksamaa Leipzigi loomaaia staar on kõõrdsilmne opossum Heidi.
Loom viidi sel nädalal ta uude elukohta ning ta esialgu võõrastas seda, edastab Reuters.

Loomaaia töötajate sõnul läksid ehmunud loomad silmad veelgi rohkem kõõrdi.
Opossumlased (Didelphidae) on algelisimad kukrulised. Kehapikkus 7 – 50 sentimeetrit ja saba pikkus 4 – 55 sentimeetrit. Saba talitleb haardeelundina.
Opossumid on väga viljakad, pesakonnas võib olla kuni 25 poega.

Allikas: E24

Kaladel on valus

USA zooloog Victoria Braithwaite andis hiljuti välja raamatu «Do Fish Feel Pain?» (Kas kalad tunnevad valu).

Uurija sõnul tunnevad kalad valu samamoodi nagu teised elusorganismid ning inimesed tekitavad kalu püüdes neile valu, kirjutab msnbc.msn.com.

Braithwaite`i kinnitusel on kaladel imetajate ja lindudega sarnased närvikiud, mis saadavad edasi aistinguid.

Teadlane uuris, kas kaladel on valuaistinguid ning kas nad on võimelised neid tunnetama.

«Kalade tundlikkus on parem kui me siiani arvanud oleme. Osad kalaliigid on kognitiivselt väga kõrgel tasemel. Meie katsed näitasid, et kui kalu vigastada, nad reageerivad sellele. Kui aga neile valuvaigistit anti, muutus nende käitumine tavapäraseks. See kinnitas, et kalad tunnevad valu,» jätkas uurija.

Braithwaite hakkas kalade valutundmisega tegelema kui ta sattus lugema kalakasvanduste kohta.

«2030. aastaks on pooled meie söögilaual olevad kalad pärit kalakasvandustest. See tundub loogiline, et kaladest hoolitakse. Veel on üsna palju loomade heaoluga seotud probleeme, üks neist on kalade kasvatamine nii, et see oleks humaanne,» lausus zooloog.

Ta lisas, et enamik inimesi ei suuda taluda vaatepilti, kus kalatraaleri pardal on näha õhku ahmivaid ja lämbuvaid kalu.

«Kalad tuleks surmata kiiresti ja valutult. Kalu peetakse imetajatest ja lindudest madalamal olevateks, kuid kalad vajavad samasugust hoolitsust ja hoolivust nagu teised eluslooduse osad. Kalad on intelligentsemad ning nende käitumine keerulisem kui me arvata oskame,» võttis Braithwaite asja kokku.

Uurija mõistis hukka Hiinas levinud kombe süüa kala, mis on küll küpsetatud, kuid ikka veel elus.

Allikas: E24

Lihakaupluses "sigatsenud" metsseast saab sink

Saksamaal kaotas elu ja saab singiks üks lihakauplusse tunginud metssiga.

130 kilogrammine metssiga leidis lihapoe üles Höhr-Grenzhauseni väikelinnas ning hakkas seal lõhkuma, edastab Reuters.

«Sigatsemine» kestis umbes tunni. Poes oli rünnaku ajal üks klient, kes pääses kergete vigastustega.

Lihakaupmehe Rainer Kraemeri sõnul tekitas metsloom talle umbes 5000 euro eest kahju.

Sündmuspaika kutsutud kohalik jahimees lasi lõpuks metssea maha.

Lihakaupmehe sõnul ei ole ta pood metssigade rünnakute vastu kindlustatud, ainult varguse ja tulekahju vastu.

Metssiga «maksab» tekitatud kahju kinni sellega, et temast saab maitsev vorst ja sink.

Lihakaupmehe arvates saab ta vähemalt osa kahjust kaetud.


Allikas: PM

Täitsa vunts öökull

Grupp linnuasjatundjaid nägi Lõuna-Ameerikas Peruus üle 26 aasta haruldast lindu.

Linnuvaatlejad märkasid kummalist «vurrudega» öökulli, mis avastati alles 1976. aastal, kirjutab BBC.

Linnu teaduslik nimi on Xenoglaux loweryi, mis ladina keeles tähendab «kummaline öökull».

Seda väikest öökulliliiki peetakse ebaharilikuks, kuna isendite näos on pikad suled.

Nimetatud öökulli nähti Põhja-Peruus Abra Patricia looduskaitsealal.

Rahvusvahelise looduskaitseliit on selle liigi ohustatud liikide hulka kandnud selle tõttu, et neid öökulle leidub vaid väga kitsal maa-alal ja neid on väga vähe. Paika, kus nad elavad, ohustab metsaraie.

«Need väikesed öökullid on öise eluviisiga, elavad väga piiratud alal ning neid on vähe. Selle tõttu ei näe neid just sageli. Alles viimasel oleme saanud nende eluviisi kohta rohkem informatsiooni,» sõnas rahvusvahelise looduskaitseliidu esindaja Sara Lara.

Xenoglaux loweryi elab 1890 – 2220 meetri kõrgusel merepinnast asuvates niinimetatud pilvemetsades. Neil lindudel on pruunikasvalge sulestik, näos pikad vurre meenutavad karvad. Väikeste lindude kehapikkus on umbes 13 – 14 sentimeetrit. Arvatakse, et neid on 250 – 1000
isendit.

Allikas: E24

Lõvid konserve ei taha

Aafrikas Tansaanias Selousi looduskaitsealal olnud said näha huvitavat vaatepilti.

Üks näljane lõvi tahtis nahka pista rohtla-soomuslooma, kirjutab news1.capitalbay.com.

Selle tunnistajaks oli ka briti loodusgiid Mark Sheridan-Johnson, kes võttis juhtumi videole.

Inglase kinnitusel ei jätnud lõvi jonni ja tegeles kangekaelse suutäiega üsna kaua.

Pangolinil oli lõvi vastu oma taktika. Ta tõmbas end kerra ning jäi ootama, mis saab.

Sheridan-Johnsoni sõnul sattus lõvi segadusse, kui nägi, et saak ei liiguta. Ta toksis seda käpaga ning võttis isegi suhu ja kandis ringi. Kuid isegi see ei aidanud.

Aafrika loodusgiidide sõnul on soomusloomad üsna harv vaatepilt.

«Võib terve elu looduses veeta, kuid sa ei pruugi näha mitte ainsamatki soomuslooma. Kui aga sulle satuvad ette nii soomusloom kui ka lõvi, siis see on väga tähelepanuväärne,» jätkas inglane.

Ta lisas, et rohtla-soomusloomad on öise eluviisiga loomad, kes päeval magavad põõsastes.

«Lõvi siis leidis ühe sellise üles. Kuna lõvil ei õnnestunud saaki kätte saada, tekkis tal segadus. Ka ei pruukinud terava kestaga looma suus kandmine just kuigi mugav tegevus olla,» nentis mees.

Soomuslooma soomused on keratiinist ja moodustavad 20 protsenti looma kehakaalust.

Sheridan-Johnsoni kinnitusel lõvi tüdines lõpuks kangekaelsest saagist ning lonkis mujale muud söögipoolist otsima. Soomusloom põgenes.

Selousi looduskaitseala on Aafrika suurim ning see moodustab viis protsenti Tansaania alast.

See looduskaitseala sai nime Briti maadeuurija Frederick Courtney Selousi järgi, kes kirjutas oma sealsest reisist raamatu. Ta hukkus paigas Esimese maailmasõja ajal.



Allikas: tekst, foto

Miks krokodillidele lennata ei meeldi

Aafrikas Kongo Demokraatlikus Vabariigis tekitas lennuki pardal olnud krokodill lennuõnnetuse.

Väikelennuk kukkus alla pärast seda, kui ühe reisija poolt salaja pardale toodud krokodill kotist välja pääses ja paanika tekitas, kirjutab The Telegraph.

Väikelennuk kukkus ühele elumajale, hukkus piloot ja veel 19 inimest.

Ainus ellujäänud reisija tõi juhtumi detailid päevavalgele.

Krokodill pääses allakukkunud lennukist eluga, kuid ta hukati hiljem.

Hollandi päritolu 62-aastane piloot Danny Philemotte ning ta kaaspiloot, 39-aastane inglane Chris Wilson püüdsid krokodilli ründamise ajal lennukit kontrolli alla saada, kuid tulutult.

Lennuk on tavapärasel siseriiklikul lennul pealinnast Kinshasast Bandundusse.

Lennuk kukkus maandumispaigast vähem kui 100 meetri kaugusel alla ühele elumajale. Majaomanikke sel momendil kodus ei olnud.

Juhtumi uurimine näitas, et õnnetuse põhjuseks oli pardal tekkinud paanika, mille põhjustas lahti pääsenud krokodill.

«Spordikotist lahti pääsenud loom ehmatas kõiki. Paanikas stjuardess jooksis piloodikabiini, reisijad järgnesid talle. Selle tõttu, et kõik kogunesid ühte paika, kaotas väikelennuk tasakaalu. Piloodid tegid kõik, et loom tagasi saada, kuid see ei õnnestunud,» seisab uurimisdokumentides.

Lennuk oli Tšehhis valmistatud Let L-410 Turbolet, mida kasutatakse lühilendude puhul.


Allikas: E24

Tuvi jättis lennuvõistluse pooleli ja reisis ilmselt laevaga lõunamaale

Kuigi 10-kuuline ja Houdini-nimeline tuvi oli saanud eriväljaõppe sihi peale lendamises, läks linnu esimene võistlus aia taha, mis viis ka peremehe vahetuseni.

Viis nädalat tagasi korraldasid Inglismaa tuvikasvatajad võistluse, kus tuvidel tuli umbes kuue tunniga lennata Guernseyst Dudleysse. Tuvi Houdini aga ei saanud asjast aru ja finišisse ei ilmunud. Tuvi peremees Darren Cubberly (45) mõtles juba, et oma lindu ta enam ei näe, kirjutab telegraph.co.uk.

Siis aga nädalaid hiljem tuli härra Cubberlyle kõne Ameerika mandreid lahutava Panama kanali lähistel asuvast Panama Cityst. Kohalik elanik Gustavo Ortiz teatas, et tuvi Houdini maandus tema katusele ja et lind on «suurepärses vormis». Tuvil oli küljes rõngas omaniku kontaktnumbriga. Lennuvõistluse sihtkohast Dudleyst on Panama Citysse 8320 kilomeetrit.

«Pidin istuli kukkuma. Ma isegi ei teadnud, kus Panama on,» kirjeldas härra Cubberly oma esimest reaktsiooni.

«Mul pole õrna aimugi, kuidas Houdini sinna sai, võin vaid oletada, et ta seadis end sisse mõnele laevale, mis sõitis üle Atlandi ookeani Panamasse,» ütles härra Cubberly.

Ja see pole veel kõik: kuna tuvi transport Panamast Inglismaale oleks hirmkallis, pakkus härra Cubberly härra Ortizele, kas see ei tahaks Houdinit endale jätta. Härra Ortiz oligi nõus, vastates, et tema perekond on enam kui õnnelik, et neil on nüüd tuvi.

Inglismaa Tuvide Lennuühingu peasekretär Sid Berkel nentis, et antud juhtum on «väga ebatavaline».

(Allikas: E24)

Siga, kes kõnnib kahel jalal

Hiinas on kuulsaks saanud siga, kel ongi vaid kaks jalga.

Kümnekuune siga sai nimeks Zhu Jianqiang, mis tähendab Tahtejõuline Siga, kirjutab China Daily.

Looma omaniku Wang Xihai sõnul sündiski see siga vaid kahe esijalaga. Kahe tagumise jala puudumine ei takista tal aga tasakaalus püsimist ja edasi liikumist.

Omanik lisas, et see erakordne siga on üks üheksast põrsast, kes sündisid selle aasta jaanuaris.

«Mu naine palus see siga tappa, kuid ma keeldusin. Minu arvates oli see siga elu ära teeninud, samuti paistis ta terve olevat,» lausus mees.

Wang õpetas noorele seale, kuidas ta end saba abil saaks kahele esijalale tõsta.

«Õpetasin teda peaaegu iga päev. Pärast kuu aega harjutamist suudab ta nüüd üsna hästi käia,» lausus omanik.

Wangi sõnul on siga kenasti kosunud ja kaalub juba 50 kilogrammi.

Seda imesiga tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt. Üks tsirkus pakkus Wangile sea eest suurt summat, kuid farmer keeldus lemmikut müümast.

«See siga tõestas, et ükskõik milline sa oled, on sul õigus elada. Ma ei müü teda, ükskõik kui palju mulle ta eest ka pakutakse,» on hiinlane kindel.

(Allikas: tekst, foto)

USA miljonär andis vombatitele 8 miljonit dollarit

Austraalias said loomakaitsjad üllatuse osaliseks kui kuulsid, et USA miljonär on vombatite kaitseks annetanud kaheksa miljonit dollarit.

Vabatahtlike loomakaitsjate organisatsiooni juhi Birgitte Stevensi sõnul on nad suurest rahasummast siiani šokis, kirjutab abc.net.au.

«See on nii uskumatu, et peast käis korraks läbi mõte, et keegi tuleb ja ütleb, et tegelikult ei ole see meile määratud,» lisas Stevens.

Stevens ei paljastanud annetaja nime, kuid selgitas, et ameeriklane külastas neid Adelaide`is kaks aastat tagasi. Vombatite kaitsmisel tehtav töö oli talle muljet avaldanud ja ta tahtis anda oma panuse nende kukkurloomade kaitsmisse, annetades nüüd suure rahasumma.

Vombatlased (Vombatidae) on jässakad ja aeglased kukrulised. Kehapikkus kuni üks meeter, kehakaal kuni 40 kilogrammi. Loomal on lühikesed jäsemed ja väike saba. Elavad urgudes ning toituvad rohttaimedest.

(Allikas: E24)

Elevant või kaelkirjak?

Sambias Zambesi rahvuspargis nägi fotograaf Etienne Oosthuizen elevanti, kes käitus nagu kaelkirjak.

Elevant upitas end kahele tagumisele jalale ning sirutas keha ja londi pikaks, et puult vilju kätte saada, kirjutab Daily Mail.

Fotograafi sõnul pidi elevant pingutama, kuna puu oli üsna kõrge.

Kuigi elevant oleks võinud ka puukoort süüa, eelistas ta millegi pärast kõrgemal olevaid osi.

Rahvuspargi töötajate sõnul on see 40-aastane isane elevant seal ainus, kes sellist trikki teha oskab.

Zimbabwest pärit 28-aastane fotograaf märkas andekat elevanti kui oli piirkonnas safaril.

«Elevandi elupiirkonnas on põhiliselt kõrged puud ja madalad põõsad. Puudel on ka valminud vilju, mis on kaunakujulised. Tavaliselt elevandid raputavad puud, et kaunu kätte saada,» selgitas Oosthuizen.

Ta lisas, et seal on ka grupp nooremaid elevante, kes selle isase tegevust on jälgima ja mingil määral ka jäljendama hakanud. Kuid enamik neist on veel liiga väikesed, et nad kaunadeni ulatuks.

«Minu andmetel on see elevant siiani ainus, kes sellega toime tuleb. Arvan, et ta võis selle kuskilt õppida,» lisas mees.

Täiskasvanud Aafrika elevandid on kuni nelja meetri kõrgused, 6 – 7 meetri pikkused ning võivad kaaluda rohkem kui kuus tonni. Neil loomadel on suured kõrvad ja võhad.

Keskmine võhk võib kaaluda 45 kilogrammi ja olla 2,4 meetrit pikk.




(Allikas: tekst, foto)

Ahv adopteeris kiisu

uudist loe siit.

Karpkala ründas advokaati

USAs ründas kajakivõistlusel osalenud meest 13,5-kilogrammine karpkala.

Brad Penningtoni peeti Kansases Missouri jõel toimunud võistluse üheks favoriidiks, kirjutab foxnews.com.

Kuid mehe suureks üllatuseks hüppas järsku üks suur karpkala veest välja ning «virutas talle nagu telliskivi». Arvatakse, et kala oli millegi pärast paanikas ning selle tõttu ründas inimest. Samuti sai kajakk kannatada.

43-aastasel advokaadil oli raskusi oma sõiduvahendi õigel kursil hoidmisega. Pärast kalaintsidenti püüdis ta küll edasi võistelda, kuid see ei õnnestunud.

Penningtoni sõnul tuli tal 550-kilomeetrine võistlus pooleli jätta, kuna ta sai väga tugeva peavalu.

USA keskkonnaameti esindaja Tracy Hill uuris enne kajakivõistlust jõe olukorda. Tema sõnul oli näha mitmeid veest välja hüpanud karpkalu.

Hilli sõnul tuli tal kanda ehitustöölise kiivrit, kuna need kalad võivad väga tugevaid lööke tekitada.

Hilli arvates oleks karpkalade tõttu pidanud võistluse ära jätma, kuid seda siiski ei tehtud.

Karpkala võib kasvada 110–120 sentimeetri pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kilogrammi. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka väljasopistust. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks.

(Allikas: E24)

Kajakapojal tuli koogiisu

Esmaspäeval kella 15 paiku astus Pärnu Kadri kohvikusse sisse kajakapoeg, kes sammus leti ette ja soovis saada noka vahele saiakest.

Kajakapoja tegemistest pilte teinud Alla Raudsepa sõnutsi astus kajakapoeg koogileti ette nagu õige lind kunagi ja toksas vitriini justkui näidates, millist kooki võiks teenindaja külalisele pakkuda.

Soovitud koogitüki kajakahakatis siiski ei saanud ja kaks kohvikus olnud tüdrukud juhatasid linnu tänavale, kus ta veel mõnda aega ringi patseeris.

(Allikas: PM)

Mantelloomade salajane elu

USA teadlaste sõnul leidub ookeanis väikseid organisme, kes on nagu «tolmuimejad».

Sellised on näiteks 13-sentimeetrised mantelloomad (Tunicata), kirjutab Live Science.

Need sültjad tünnikujulised olendid elavad ookeani keskmistes kihtides, toitudes vees leiduvast hõljumist.

«Juba pikka aega arvati, et mantelloomad on maailmamere kõige efektiivsemad puhastajad,» lausus USAs Massachusettsis asuva Woods Hole`i okeanograafiainstituudi teadur Larry Madin.

Ta jätkas, et need veeolendid suudavad oma keha suurusega võrreldes süüa tohutus koguses.

«Piltlikult öeldes võivad nad süüa hiirest kuni hobuseni. Need väiksed vee-elukad on väga efektiivsed «tolmuimejad», lisas teadlane.

Mantelloomad elavad 100 või rohkemast indiviidist koosnevates gruppides, ujudes ja süües rütmis. Loomad neelavad keha esiotsas oleva avause kaudu merevett sisse. Limavõrgustik filtreerib fütoplanktoni, saates selle seedeorganisse.

«Limavõrgustik algab suust ja ulatub läbi keha, olles nagu tolmuimeja tolmukott,» selgitasid teadlased.

Kuni siiani arvati, et 1,5 mikroni suurused avad võrgustikus viitavad sellele, et ainult sellest mõõtmest suuremad osakesed jäävad sinna kinni ja väiksemad osakesed libisevad läbi võrgu.

Teadlased tõid võrdluseks, et inimjuukse diameeter on umbes 100 mikronit.

Kuid uuring näitas, et mantelloomade võrku jäävad kinni ka 1,5-mikronist väiksemad osad.

Kelly Sutherland ja ta kolleegid tegid mantelloomadega katse, milles neile anti kolmes suuruses toitu – väiksemaid, suuremaid ja limavõrgustiku ava suurusi osakesi.

«Avastasime, et ka väga väiksed osad jäävad võrku. Kui võtta aluseks ookeanivee osakeste kontsentratsioon, siis 80 protsenti võrku jäänud osakestest olid kõige väiksemad,» selgitas Sutherland.

See avastus aitas mõista, kuidas mantelloomad avaookeanis ellu jäävad, kui suuremaid toiduosakesi napib.

Samuti mainiti ära, kui tähtsat rolli mängivad mantelloomad ookeanide süsinikuringluses. Teadlased arvavad, et mantelloomad aitavad vee ülemistes kihtides ja ka atmosfääris süsinikdioksiidi kogust vähendada.

Pärast söömist väljutavad mantelloomad ülejäägid, mis on pakitud suuremateks ja tihkemateks pallikesteks.

Mida suuremad ja tihkemad need ülejäägipallid on, seda kiiremini need ookeanipõhja vajuvad.

«Need pallid eemaldavad pinnaveest süsinikku, viies selle ookeanisügavusse, kus see võib olla aastaid ja isegi sajandeid,» lausus Sutherland.

Mantelloomad kuuluvad keelikloomade (Chordata) hulka. Nende vastsetel on seljakeelik, kuid moondel täiskasvanud isendiks see kaob. Teistegi oluliste tunnuste poolest on mantelloomade vastsed täiskasvanutest palju kõrgemal.

Mantelloomade närvisüsteem asub keha selgmisel küljel ja kujutab endast õõnsat toru.

Mantelloomade embrüonaalsel arenemisel on palju ühisjooni selgroogsete arenemisega.

Arvatakse, et mantelloomad on tekkinud teisese ehk sekundaarse lihtsustumise teel mingitest selgroogsetele väga lähedastest eellastest.

Maailmameistrivõistlused tigude võidujooksus

Suurbritannias Norfolkis Conghamis peeti tigude «võidujooksu» maailmameistrivõistlused.

32,5-sentimeetrise teekonna läbis kõige kiiremini Sydney nime kandev tigu, kirjutab metro.co.uk.

Maailma kiireima teo võiduaeg oli kolm minutit ja 41 sekundit. Võitja sai auhinnaks suure hulga salatilehti.

See tigu kuulub Norfolkis Litchamis elavale 62-aastasele Claire Lawrence`ile.

Conghamis on tigude võistlusi peetud juba 40 aastat. Korraldajate sõnul on mitmeid nende üritust jäljendavaid tigude võistlusi, kuid nende oma on see ainus ja õige.

«Sydney ei ole varem sellisel üritusel osalenud, kuid juba esimese korraga suutis võitjaks tulla,» lausus naise poeg Harry Lawrence.

Mees jätkas, et ta ema valis Sydney välja paar aastat tagasi ning hakkas teda oma aias dresseerima. Samuti oli teol erimenüü, mis koosnes erinevatest salatisortidest.

Tigude «võidujooksu» maailmarekord pärineb 1995. aastast. Teo Archie aeg oli täpselt kaks minutit.

Korraldajate kinnitusel olid selle aasta ajad viletsamad, kuna puhus tugev tuul.

(Allikas: E24)

Teadlased lahendasid muttide maa all hingamise mõistatuse

Kanada Manitoba ülikooli bioloogide kinnitusel jõudsid nad saladuse jälile, kuidas mutid maa all hingavad.

Teadlased avastasid, et geenimutatsiooni tõttu suudab muttide organism suure koguse süsinikdioksiidiga toime tulla, kirjutab The Telegraph.

Saladus peitub hemoglobiinis, mis on punastes verelibledes leiduv valk. See seob ja transpordib hapnikku. Hingamise käigus tekkinud süsihappegaas aga väljutatakse organismist väliskeskkonda.

Muttide puhul on erinevuseks see, et nende organism suudab suures koguses süsihappegaasi säilitada ilma, et nendega midagi juhtuks.

«Mutid on maa-aluse eluviisiga loomad, kes elavad pidevalt vähese hapniku ning suure koguse süsihappegaasi tingimustes. Samas on nende organismil kohastumus, mis lubab neil süsihappegaasi uuesti kasutada,» selgitas bioloog Kevin Campbell.

Campbelli kolleeg Roy Weber lisas, et edaspidised uuringud peaks näitama, kas sama kohastumus on ka teistel maa all elavatel liikidel.



(Allikas: PM)

Langevarjuga eesel šokeeris venelasi

Eelmisel nädalal Venemaal Aasovi mere rannal päikest nautinud venelased said ehmatuse osaliseks, kui langevarjuga paadi külge kinnitatud eesel nende juurest mööda sõitis, vahendas uudisteagentuur AFP.

Krasnodari krais Golubitskaja külas viibinud suvitajad kuulsid looma kisa. «Eesel karjus ja lapsed nutsid. Kellelgi polnud mõistust miilitsasse helistada,» teatas kohaliku korrakaitse esindaja Larissa Tutškova. Selle asemel haarasid inimesed fotoaparaadid ja pommitasid telefonikõnedega kohalikku ajalehte.

Tutškova sõnul sattus eesel õhku ühe eraranna ekstravagantse reklaamikampaania käigus. Nüüd on korrakaitsjad juhtumi kohta uurimise algatanud.

Kohaliku lehe Tamani teatel lõppes eesli õhusõit õnnetult – vari vedas teda mitu meetrit vette ja kui ta lõpuks kaldale toodi, oli loom küll elus, kuid oimetu.

(Allikas: PM)

Kuidas peletada elevante?

Aafrika põllupidajatele õpetatakse uusi nippe, kuidas metsloomi põldudelt eemal hoida.

ÜRO põllumajandusorganisatsioon FAO käivitas projekti, mille eesmärgiks on tutvustada erinevaid loomade peletamise viise, hoides samas ära nende tapmise, kirjutab AFP.

«Mida enam inimasustused laienevad, seda vähem on loomadele eluks vajalikku maad. Loomade ja inimeste koos eksisteerimise küsimus on aina aktuaalsem teema,» lausus FAO esindaja.

Aafriklastele õpetatakse, et näiteks elevante saab peletada pipra abil. Juba mitu aastat müüakse niinimetatud elevandipüsse, millest saab tulistada chillipipra palle.

Kange pipar ärritab nii elevandi nahka kui ka hingamisteid. Ka aitab elevante eemal hoida pipraga segatud elevandi väljaheidete põletamine põldude ääres.

Toiduvarastest paavianide vastu aga soovitatakse kasutada madusid. Lõvide ja gepardide tõrjumiseks aga tuleks kasutusele võtta valvur-eeslid.

Eeslid on üsna kartmatud ning suudavad oma kileda hääle, tugeva jalalöögi ja hammustamisega lihasööjad eemale peletada.

(Allikas: E24)

Politseisse anti üles kassvaras

Varganäost hiirekeldri peale kaebasid tema enda omanikud.

Segane lugu leidis aset Inglismaal Southamptonis, vahendab BBC netiportaal. Omanikud, Peter and Birgitt Weismantel olid sunnitud oma kassi Oscari käitumise tõttu politseile avalduse tegema, sest loom hakkas naabritele kuuluvat vallasvara, mis kõige hullem, naiste aluspükse koju tassima.

Süüdlane, 12-aastane kõuts Oscar adopteeriti Weismantelite vanapaari poolt kassivarjupaigast jõulude paiku. Alguses oli kõik kena, kuid siis hakkas vurruline koju ilmuma esemetega, mis ilmselgelt ei kuulunud talle. Viimaste nädalate jooksul läks asi nii karmiks, et elukas on pihta pannud ligi 70 erinevat objekti.

«See algas suhteliselt süütult,» räägib 72-aastane hr Weismantel. «Sissejuhatuseks tõi ta meile lihtsalt aiatöökindaid, kuid spetsialiseerus õige pea naiste aluspükste, sokkide ja laste aluspesu peale.»

Nagu me näeme, ei puudutanud kõuts Oscar meeste aluspesu.

Kui kassi antisotsiaalne käitumine sagenes, hakkasid Wesimantelid muretsema: mida küll naabrid mõtlevad. Nad kartsid, et naabruskonnas tekib paanika pervovarga pärast, kes aluspesu pihta paneb. Seega otsustasid nad retsidivisti ise ametivõimudele üles anda.

Kassipsühholoogia ekspert Maggie Roberts kasside turvakodust seletas, et tegelikult pole paanikaks põhjust. «See on täiesti normaalne käitumine. Oscar lihtsalt mängib. Kassid üldse armastavad oma saaki või muid huvitavaid esemeid oma koduterritooriumile tuua.» See kommentaar ei seleta siiski, miks spetsialiseerus Oscar just naiste aluspükste küttimisele.



Allikas: tekst, pilt

Päevakajaline - oraaklist kaheksajalg ennustab Hispaania võitu

Ennustajast kaheksajalg Paul prognoosib homses poolfinaalis Saksamaa ja Hispaania vahel hispaanlaste võitu.

Nimelt on maailmameistrivõistluste vältel Saksamaal elab kaheksajalg pannud täppi kõik Saksamaa koondise kohtumised. Ennustamine näeb välja nõnda, et Paul lastakse akvaariumisse, kus on kaks karpi, mille sees auster. Ühel karbil on Saksamaa lipp, teisel Saksamaa järgmise vastase lipp.

Seekord otsustas Paul noppida austri karbist, kus peal oli Hispaania lipp. Eluka varasemad valikud on alati täppi läinud. Nii ennustas kaheksajalg Saksamaa võite Austraalia, Ghana, Inglismaa ja Argentina üle. Samamoodi ennustas Paul Serbia võitu alagrupimängus sakslaste vastu. Videot kaheksajala tegemistest näeb siit.



(Allikas: PM)

Jutukad kalad

Veealune maailm ei olegi nii vaikne, kui me arvame, ütleb Uus-Meremaa uurija, kes avastas, et kalad on võimelised üksteisega suhtlema.

Aucklandi ülikooli mereteadlase Shahriman Ghazali sõnul suudavad kalad ujupõie abil erinevaid häälitsusi teha, näiteks röhatada, siristada ja mulksatada, vahendas AFP.

«Kõik kalad kuulevad, aga kõik ei tee häält,» ütles Ghazali ajalehele New Zealand Herald.

Kalad «räägivad» üksteisega erinevatel põhjustel, muu hulgas kaaslaste leidmiseks, ohuallikate eemalepeletamiseks või orienteerumiseks.

Erinevaid kalaliike akvaariumis uurinud Ghazali sõnul on iseäranis lai vokaalrepertuaar merikukkedel, kes pidevalt vadistavad.

Samas on näiteks tursk üldiselt vakka, välja arvatud siis, kui ta koeb.

Kodus hoitava kuldkalaga dialoogi aga laskuda ei maksa, sest ehkki neil on oivaline kuulmine, ei suuda nad häält teha, ütles Ghazali.

(Allikas PM)

Tasa sõuad, kaugele jõuad?

Inglismaal leiti üles pea kaks aastat kadunud olnud kilpkonn, kes polnud selle ajaga kodust kolme kilomeetrigi kaugusele jõudnud.

Täpsemalt oli loom jooksus oldud ajaga läbinud poolteist miili ehk umbes 2,4 kilomeetrit, vahendab Orange.

Kilpkonn Lottie kingiti peretütar Maddiele üheksandaks sünnipäevaks, kuid juba kaks päeva hiljem läks loom tüdruku suureks kurvastuseks tagaaiast kaduma.

Nüüd, 22 kuud hiljem, ilmus Lottie aga taas välja. Ta leiti ühelt mänguväljakult ning kõigi üllatuseks oli troopiline loom erakordselt karmi talve järel hea tervise juures.

Kuna kilpkonn oli kiibitud, tagastas kohalik veterinaar ta omanikele.

«Ma ei suutnud uskuda, et see on tema,» rõõmustas Maddie. «Olin täiesti šokeeritud ja mõtlesin, et see peab mingi muu kilpkonn olema, aga mul on väga hea meel, et ta tagasi sain.»

Tüdruku ema Beth Tibble lisas, et tütrel on Lottie tagasisaamise üle tõeliselt hea meel. Ta rääkis, et vahepeal võttis pere isegi uue kilpkonna, kuid andis selle peagi ära, sest Maddie igatses just Lottie järele, keda uus loom asendada ei suutnud.

(Allikas: E24)

Autosse hüpanud koer ajas peremehe alla

USAs ajas autosse hüpanud ja käigu sisse lükanud koer oma peremehe alla.

Õnnetus juhtus, kui 43-aastane Christopher Bishop oma Fordi all lamades autoukse lahti ja mootori tööle jättis, vahendab Orange.

Järsku hüppas mehe buldog Tassey autosse ja lükkas käigu sisse. Auto veeres üle Bishopi vasaku külje, kuid mees pääses raskemate vigastusteta ja suutis auto peatada enne, kui see vastu aeda oleks veerenud.

Pärast õnnetust läks mees tuppa ja viivitas meditsiinilise abi kutsumisega kuus tundi, kuna enda sõnul ei meeldivat talle arstid. Auto alla jäänud koeraomanik viidi kergete vigastustega haiglasse.

(Allikas: E24)

Põgene, vaba lehm!

Horvaatias säästeti tapamajast põgenema pääsenud lehma elu.

Lehma tapale viinud omanikud otsustasid, et kuna lehm oli nii nutikas, siis ta ei pea lihunikunoa all surema, kirjutab AFP.

Lehm põgenes Ivaneci linna tapamajast 12 päeva tagasi.

Politsei ja vabatahtlikud tabasid lehma farmer Mladen Markovicile kuuluvalt karjamaalt.

«See lehm tundus rahulik ja sõbralik», lausus lehma tabanud mees.

Lehma omanikud ja tapamaja maksid talle 340 eurot.

Kuid lehmal õnnestus veel teist korda põgeneda.

«Kuna see lehm võitles oma elu eest, siis on tal õigus edasi elada,» lausus selle lehma üks omanikest.

Lehm viidi ta tavapärasele karjamaale tagasi. Omanik kinnitas, et tal lubatakse seal olla kuni ta vanadusse sureb.

(Allikas: E24)

Kaaluprobleemiga kookaburra

Austraalia Sydney loomaaed on mures ülekaalulise kookaburra ehk naeru-hiidkaluri pärast, kes oma kehakaalu tõttu ei suuda lennata.

Nüüd pandi lind eridieedile, et ta normaalkaal taastada, kirjutab news.com.au.

Linnu kaalutõusu põhjuseks on liigsed vorstikesed, mida talle on inimesed söötnud.

Loomaarsti sõnul kaalub lind 565 grammi, mis on 40 protsenti rohkem kui täiskasvanud kookaburrad tegelikult kaaluvad.

«Looduses elavad kookaburrad toituvad väikenärilistest, kuid Sydney parkides elanud linnule anti tema menüüsse mittesobivaid vorste,» selgitas Sydnet Taronga loomaaia meditsiinikeskuse loomaarsti õde Gemma Watkinson.

Kookaburra on olnud spetsiaalsel dieedil paar nädalat. Lisaks tegeleb temaga personaaltreener, kes teda lendama ärgitab.

Sydney loomaaia töötajate sõnul on neil linnu jaoks üles seatud ka spetsiaalne «jõusaal».

«Tuleb välja, et liigsöömine ja ülekaal ei taba ainult inimesi, vaid ka linde,» selgitasid töötajad.

Naeru-hiidkalur ehk kookaburra on jäälindude sugukonna suurim esindaja. Ta on teiste jäälinnuliikidega välimuselt sarnane, kuid ei püüa kala nagu nemad, vaid peab jahti maismaal.

Kookaburrat tuntakse tema hääle põhjal, mis meenutab inimese naeru.

(Allikas: E24)

Papagoide pidupäevad

Austraalia Põhjaterritooriumi elanike sõnul on igal aastal ühel ja samal ajal näha purjus ja pohmellis papagoisid, kes lennu pealt ja puudelt alla kukuvad.

Palmerstoni loomakliiniku asutaja Lisa Hanseni sõnul näitas kukkunud papagoide uurimine, et nad on tarbinud mingit purjutavat ollust, kirjutab abc.net.au.

«Seda juhtub igal aastal just mais ja juunis. Nad tarbivad mingit ainet, mis tekitab neile joobe ning pohmelli. Linnud ei ole enam suutelised end kontrollima ning kukuvad alla,» selgitas Hansen.

Loomaeksperdi kinnitusel on mõned papagoid tarbitud olluse tõttu raskelt haigestunud. Neile antakse ravimeid ja pannakse dieedile.

Kohalikud on joobes papagoisid leidnud nii oma aedadest kui ka linnatänavatelt ning viinud loomaarstide juurde.

Eksperdid ei ole siiani suutnud kindlaks teha, mida linnud tarbivad, kuid see saladus loodetakse lahendada. Arvatakse, et põhjuseks võib olla mõne taime käärima läinud mahl või nektar.


(Allikas: E24)

Kui vaid kaelkirjakud seda teaksid

Kanada teadlased tõendasid, et teoreetiliselt peaks kaelkirjakud ujuda oskama, hoolimata sellest, et keegi ei ole kunagi neid ujumas näinud.

Kuigi kaelkirjakutest suuremad loomad on võimelised ujuma, ei ole loodus kaelkirjakutele seda oskust andnud, kirjutab Daily Mail.

Kanada Royal Tyrrell Museum of Palaeontology teadlast Donald Hendersoni ja Portsmouthi ülikooli uurijat Darren Naishi vaevas küsimus, kas need Aafrikas elavad loomad suudavad ujuda või mitte.

Henderson lõi virtuaalse kaelkirjaku ning võrdluseks veel mitut teist liiki virtuaalloomi.

«Panime virtuaalse kaelkirjaku virtuaalsesse vette. Paljud loodusteadlaste uuringud on näidanud, et kaelkirjakud ei oska ujuda ja väldivad vett isegi siis, kui nende elu ohus on. Meie eesmärgiks oli uurida, kas see ikka peab paika,» selgitasid teadlased.

Arvutikaelkirjaku loomisel võeti aluseks päriskaelkirjaku kaal, pikkus, kuju, kopsumaht ja kehaproportsioonid.

Arvutis loodud looma liikumist uuriti mitmel viisil ja teda keerati mitmes suunas. Kontroll-loomaks võeti aga hobune.

Uurijad leidsid, et kaelkirjak peaks tulema toime 2,8-meetrises veekogus.

«Meie virtuaalne kaelkirjak näitas, et need loomad peaksid jõgede ületamise ja ujumisega toime tulema. Pole ühtegi põhjust, miks nad ei peaks ujuda oskama või upuksid,» lausus Henderson.

Ta lisas, et kaelkirjakule tekitavad vees siiski raskusi ta pikad jalad ja kael.

«Kuid ta ebatavaline kehakuju tähendab seda, et ta liigub vees edasi teistest loomadest erinevalt. Ta peab pikka kaela hoidma vee pinna all, kuid pead vee peal. Selline asend on väga ebamugav. Jalgu tuleb tal edasiliikumiseks liigutada hoolimata sellest, et need on vees väga rasked,» jätkasid uurijad.

Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela ette ja taha. Seda liikumise seisukohast tähtsat kaelaliigutamist ei ole vees teha võimalik.

«See tähendab seda, et kaelkirjakud on küll halvad ujujad, kuid siiski ei pruugi ujumine neile võimatu olla. Kaelkirjak on suur loom, kellel nõuab liikumine rohkem lihasjõudu. Veetakistuse tõttu peab lihaseid veelgi pingutama,» selgitasid teadlased.

















(Allikas: PM)

Indias võeti kinni spionaažis süüdistatav tuvi

India politsei valduses on tuvi, kes võeti kinni kahtlusega luuramises Pakistani eest, teatas riigi media reedel uudisteagentuuri AFP vahendusel.

Valge tuvi leiti kohaliku elaniku poolt India Pakistaniga piirnevas Pandžabi osariigis ja viidi 40 kilomeetrit eemal asuva Amritsari politseijaoskonda.

Linnul oli rõngas jala küljes ja kehal tempel Pakistani telefoninumbri ja aadressiga. Politseinik Ramdas Jagjit Singh Chahal ütles uudisteagentuurile PTI, et ta kahtlustab, et tuvi võis lennata India territooriumile Pakistanist mingi sõnumiga, kuigi sellest pole esialgu jälgi leitud.

Tuvi on praegu kinni ja eraldatud, kedagi lindu vaatama ei lasta.

Chahal ütles ajalehele Indian Express, et kohalike spetsialistide sõnul on Pakistani tuvid India omadest kergesti eristatavad.



















(Allikas: tekst, pilt)

Mesilased sattusid ahelavariisse

USAs Minneapolise-lähedasel osariikidevahelisel kiirteel sattus ahelavariisse veoauto, milles oli 17 miljonit mesilast.

Tuletõrjujad pidid mesilassülemite kontrolli all hoidmiseks kustutusvoolikud ja vee appi võtma, kirjutab foxnews.com.

Osa mesilasi pääses kannatada saanud autost siiski välja.

Minnesota maanteepolitsei esindaja Eric Roseke sõnas, et avariis hukkus üks inimene ja üks toimetati haiglasse.

«Veoautos olnud 7000 mesitarus oli kokku umbes 17 miljonit mesilast. Need kuuluvad Bauer Honey meetootmisfirmale,» selgitas Roseke.

Pole teada, kui palju mesilasi lõplikult vabadusse pääses. Tuletõrjujate abiga saadi osa aga kätte. Paljud tuletõrjujad said mesilastelt nõelata ning vajasid esmaabi.

Ahelavarii ja mesilaste tõttu suletud teelõik avati pärast probleemi likvideerimist uuesti.

(Allikas: tekst, pilt)

Mull-mull-mull-mull väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad?

Teadlaste sõnul elab Austraalias Tasmaania saare vetes roosat värvi kala, kellel on «käed». See üsna hiljuti avastatud liik kasutab oma uimi mitte vees, vaid merepõhjas edasiliikumiseks, kirjutab National Geographic. Kümnesentimeetristest roosadest kaladest on nähtud vaid nelja isendit.

Uurijate sõnul on tegemist uue ja senitundmatu liigiga.

«Uue kalaliigi määramisel tuleb arvesse võtta mitmeid faktoreid - värv, uime suurus ja kuju, luude ja selgroo olemasolu ning kehamõõtmed ja proportsioonid,» lausus Austraalia teadusorganisatsiooni CSIRO esindaja Daniel Gledhill.

Roosa kala kuulub Brachionichthys`te hulka. Neid on maailma umbes 14 liiki ja nad kõik elavad Austraalia vetes.

Brachionichthys´ e esindajad on saanud oma nimetuse ladinakeelsest sõnast «bracchium» - käsi ja kreekakeelsest sõnast «ichthys» - kala.

Uurijate kinnitusel on neid kalu vähe uuritud ja selle tõttu ei ole nende ehituse ja käitumise kohta palju teada.

















(Allikas: tekst; pilt)

Põder käis suplemas

Tallinnas Kadriorus võis täna õhtul näha üsna tavatut vaatepilti - nimelt kalpsas merelainetes suur põder.

Kuna sündmust oli vaatama kogunenud hulk inimesi, ei julgenud põder kaldale tulla, rääkis kohal viibinud Postimees.ee fotograaf Karli Saul.

Tema sõnul kutsuti kohale jahimehed, kes lasksid põtra kaldalt uinutiga. Seejärel sõitsid päästjad paadiga looma juurde ning tirisid ta veest välja.

(Allikas: tekst; pilt)

Ära topi oma nina teiste asjadesse!

Lõuna-Aafrika Vabariigis Kwazulu-Natali maakonnas asuvat Giant Castle Nature Reserve looduskaitseala külastanud fotograafipaaril Lizet ja Johann Grobbelaaril õnnestus tabada hetk, mil raisakotkas šaakalit ninast näpistas.

Raisakotkas näitas šaakalile, et ta ei ole toitumisahelas temast allpool, kirjutab Daily Mail.

Raisakotkas oli ühe loomakorjuse kallal, kui sinna sattus ka näljane šaakal. Kuigi šaakal sai aru, kes «peremees» on, läks ta ikkagi õnne proovima, et äkki saab mõne lihatüki.

Lind ei lasknud end heidutada ning ründas tema saaki noolima tulnud šaakalit.

Foto teinute sõnul käivad nad üsna sageli loodust pildistamas, kuid see oli esimene kord, mil nad raisakotka ja šaakali vahelist võitlust nägid.

(Allikas: tekst, pilt)

Müstiline näriline osales Barack Obama pressikonverentsil

USA president Barack Obama oli Valge Maja Roosiaias pressikonverentsil just finantsteemal kõnelema hakanud, kui üks näriline Ovaalkabineti juures olevatest põõsastest välja jooksis.

Sündmust kajastanud fotograafide kinnitusel liikus loom presidendi kõnepuldi eest läbi ning suundus teisel pool olevatesse põõsastesse, kirjutab abc.net.au.

Pole teada, kas president märkas ta eest läbi jooksnud närilist. Igatahes ei reageerinud ta looma ilmumise peale, vaid jätkas kõnet.

Fotograafidel õnnestus loom jäädvustada.

Paar minutit pärast looma kadumist lõpetas Obama kõne ning hakkas Valge Maja poole liikuma. Ajakirjanikud esitasid talle räägitu teemal küsimusi, kuid ta ei vastanud neile.
Presidenti külastanud looma üle tekkis diskussioon.

«Ma ei saa kinnitada ega ka ümber lükata, et see rott oli. Rottidel on pikk saba, kuid sel loomal see puudus,» lausus Washingtonis asuva kalastus- ja metsandusameti bioloog Russell Link.

Loomast fotot näinud Linki arvates võis see hoopis uruhiir olla.


(Allikas: E24)

Suitsuvaresed

Inglased Judie ja Tony Ellis puhkasid Maldiividel, kus nad nägid üpris kummalist vaatepilti.

Perekond Ellised märkasid ühe maja katusel vareseid, kes suitsupakist sigarette välja koukisid, kirjutab Daily Mail.

Inglaste sõnul käitusid varesed nii, nagu nad oleksid pikaajalise suitsetamiskogemusega.

«Nad suutsid sigaretti õigetpidi noka vahel hoida. Kuid linde ajas siiski segadusse, mis nende ümarate asjadega teha tuleks,» lausus Judie Ellis.

Naine läks kaamerat võtma, et see kummaline vaatepilt jäädvustada. Vahepeal oli juurde tulnud veel kaks varest, kel sigarett nokas.

«Nad võtsid sigaretid pakist välja, hoidsid neid natuke noka vahel ja panid siis vee peal oleva villa katusele. Nad tõmbasid sigarette pakist välja nagu vanad suitsetajad. Järgmisel korral peaks neile vist välgumihkli ulatama,» lisas inglanna.

Turistide kinnitusel on Maldiivide varesed nutikad ning varastavad väga erinevaid asju, kuid eelkõige söögipoolist.

«See oli meil juba neljas kord Maldiividel puhata, kuid varem ei ole me midagi sellist näinud. Tundub, et varesed tegid sigarettide varastamisega algust alles hiljuti,» nentis naine.

(Allikas: tekst; pildid)

Känguru raske elu

(SXC)

http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000163/de9a1444-8775-4b05-97d3-2566ba47eb86_386.jpg

(SXC)

(SXC)

Austraalia põhjaosa üksildane ja tiirane känguru jälitab ja luurab naisi, kes piirkonnas liiguvad.

Northern Territory politsei on armujanus kängurust saanud mitmeid teateid – looma on märgatud nii Honeymoon Rangesi jalgtee ääres kui Tennant Creeki väikelinna lähedal, kirjutab Times Online.

Ühe känguruga kokku puutunud naise sõnul jälitas loom teda hommikuse jalutuskäigu ajal, känguru oli silmanähtavalt erutunud. "Pöörasin end ümber ja nägin suurt känguru selja taga, nii et lisasin kiirust."

Naise sõnul jätkas ta jalutuskäiku, ent kui ringiga tagasi jõudis, ootas känguru teda ees, meheuhkus pikalt ees, ja hakkas ümber naise tiirlema. "Polnud küsimustki, mida ta tahtis."

Känguru ära ajada ei õnnestunud ja naise katsed näidata, et ta ei ole huvitatud, luhtusid samuti. Tiirane loom lahkus viimaks, kui teised jalutajad lähenesid.

Sama päeva õhtul märgati känguru maantee ääres, kus üks mees looma endaga poksima kutsus, ent ise vastu lõugu sai.

Kohaliku politsei sõnul ei ole neil plaanis looma kinni püüda, enne kui ta kellelegi tõeliselt tüli ei tee või pahandust põhjusta.


(Allikas)

Lokilambad sead

Suurbritannias Essexi loomaaias püüavad pilke karvased sead, keda paljud külastajad peavad lammasteks.

Mangalitsa tõugu sead Buddy, Porsche ja Margot toodi loomaaeda paljundamiseks, et haruldane liik välja ei sureks, vahendab Metro.

Mangalitsa sead pärinevad Austriast ja Ungarist. Villane kasukas aitab neil üle elada sealsed karmid talved ning kaitseb suvel päikesepõletuse eest.

«Esmapilgul peavad inimesed neid lammasteks. Kõik, kes nende aedikust mööda jalutavad, peatuvad, sest tahavad teada, kas nad on lambad või sead. Alles nende kärssa nähes mõistetakse, et nad on tõesti sead,» rääkis loomaaiatöötaja Denise Cox.

Villased sead maksavad umbes 1000 naela, ligikaudu viis korda enam kui tavalised sead.

(Allikas: E24)

Kukk või kana? Noor või vana?

Teadlased uurivad kukke, kes pärast rebase poolt korraldatud reidi kanalasse hakkas end kanaks pidama.

Itaalias Toskaanas farmi pidava mehe sõnul tappis rebane kõik kanad, kirjutab stuff.co.nz.

Pärast seda hakkas Gianni nimeline kukk pessa jäänud mune hauduma nagu kanad.

«Paar päeva pärast rebase röövkäiku märkasin, et kukk istub ühel pesal ja püüab mune haududa. See oli väga üllatav,» lausus farmer.

Farmer võttis ühendust teadlastega, kes nüüd kukke ja ta DNAd uurivad, et teha kindlaks, mis «soovahetuse» taga on.

«Võimalik, et see on primitiivne ellujäämisinstinkt. Kukk oli sunnitud kanade käitumise üle võtma, et kindlustada järglaste ellujäämist,» selgitasid uurijad.


(Allikas: E24)

Pikkade näppudega kaheksajalg

Üks Uus-Meremaa sukelduja oli sunnitud taga ajama jultunud kaheksajalga, kes tema käest digitaalkaamera napsas ning sellega minema ujus - kaamera endiselt töötamas.

Uskumatu video näitab mitme minuti pikkust tagaajamist, mis lõppeb sukelduja jaoks küll õnnelikult, sest ta saab kaamera kaheksajala kombitsate vahelt kätte, vahendab metro.co.uk.

Victor Huang oli sukeldumas Wellingtoni rannikul, kui äkitselt üks kaheksajalg välja ilmus ning tema tuttuue Panasonic Lumixi kaameraga minema ujus.

Järgnes paras maadlus ning palju ei puudunud, et imekiiresti ujuv varganägu olekski kaameraga plehku pääsenud. Viieminutilise heitluse tagajärjel õnnestus sukeldujal kaamera vee-eluka iminappade küljest siiski lahti saada.

Video

(Allikas: E24)

Lehmade lamamiskäitumine endiselt salapärane!

Šoti teadlaste värske uuring suutis vaid avastada, et mida kauem lehm on lamanud, seda tõenäolisemalt tõuseb ta varsti püsti. Seisev lehm võib jälle kergesti uuesti pikali visata.

Teadlased püstitasid lehmade käitumise kohta kaks hüpoteesi, vahendab inglise ajaleht Guardian. Esiteks oletasid nad, et mida kauem puhkav lehm on lamanud, seda tõenäolisemalt tõuseb ta varsti püsti. Teisisõnu ei lama hea lehm pikalt, kui ta just haige pole. Ja tõesti, see oletus leidis teaduslikes vaatlustes kinnituse.

Teine hüpotees aga - uurijad oletasid, et mida kauem lehm on seisnud, seda tõenäolisemalt heidab ta peagi pikali -, varises tolmuks. Ilmnes, et kui lehm seisab püsti, on võimatu ennustada, millal ta taas pikali heidab.

Loodusloo tunni tarkuse põhjal võib vaid oletada, et lehmade käitumist mõjutab mitmeosaline magu, mis võimaldab neil nii püsti kui pikali tegeleda mäletsemise ehk toidu järelmälumisega.

(Allikas: E24)

Aga meil viisid ükskord rotid kapsaraua ära...

Alaskal pani jääkaru ühe loodusfotograafi pildistamise abivahendi – kolmjala - pihta.

Peter Howarth oli koos kaaslastega Barteri saarel Kaktovikis jääkarusid pildistamas, edastab stuff.co.nz.

Üks jääkarudest võttis suuna fotograafide poole. Viimased pidid metslooma tõttu autost varju otsima. Jääle jäi maha kolm tripoodi ehk kolmjalga.

Jääkaru ajas kaks kolmjalga ümber, kuid kolmanda võttis hammaste vahele ning viis kaasa.

«Olime Alaskal kohalike küla Kaktoviki lähedal jääkarusid pildistamas. Teadsime, kus karud on ning sõitsime sinna. Tahtsime miinus 20 kraadises pakases loodusfotosid teha umbes tunni. Kuid seal hakkas meie vastu üks jääkaru huvi ilmutama ning jooksis meie suunas,» meenutas Howarth.

Kui grupp nägi, et karu on lähedal, tormasid nad masinasse.

«Õnneks võtsin mina oma tripoodi kaasa, kuid mu kaaslased jätsid enda omad jääle. Karule kaks esimest tripoodi ei meeldinud, ta lükkas need maha. Kolmas aga pakkus huvi ja ta võttis selle kaasa. Ta viis kolmjala kaaskarude juurde ja pani selle nende juurde maha. Karud lõid hambad tehnilisse abivahendisse, kuid üsna varsti loobusid. Vist oli halva maitsega ja liiga kõva,» lausus mees.

Kui karud olid vaateväljalt kadunud, julgesid fotograafid uuesti autost välja tulla.

«See oli üllatus, et tripood jääkarule huvi pakkus. Kui karu koos sellega minema jalutas, puhkesime naerma. Heitsime nalja, et ta valis kõige kallima kolmjala, sest see oli kallihinnalisest süsinikfiibrist,» lisas Howarth.

Fotograafide arvates suutis jääkaru kolmjalaga väga hästi toime tulla.

«Võib olla andis jääkaru sellega mõista, et ta ei soovi endast fotosid,» muigasid fotograafid.

Fotograafid said oma abivahendid tagasi. Karule huvi pakkunud kolmjalg aga saadeti parandusse.

(Allikas: tekst, pilt)

Väike, aga tugev - lahingvombat!

Austraalias Victoria osariigis ründas kukkurloom vombat meest, kes sai nii raskelt kannatada, et vajas haiglaravi, kirjutab news.com.au.

60-aastane Bruce Kringle oli just Flowerdale´is oma haagissuvilast välja astunud, kui vihane loom oma hambad ta jalga lõi, edastab abc.net.au.

Metslooma rünnak kestis umbes 20 minutit. Lõpuks õnnestus Kringle`il kirves haarata ja loom tappa.

2009. aasta maastikupõlengutes maja kaotanud mees elab uue maja ehitamise ajal haagissuvilas.

Vombati rünnakus kannatanu vajas jala- ja käevigastuse tõttu haiglaravi. Arstide kinnitusel on verd kaotanud mehe seisund stabiilne.

Ekspertide sõnul on vombatite rünnakud ülimalt haruldased.

Austraalia keskkonnaministeeriumi esindaja Geoff McLure`i arvates võis mõni haigus looma inimest ründama sundida.

«Võimalik, et vombatil olid sügelised, mille tõttu ta oli ärritatud. Nähes inimest, võis ta teda ohuks pidada ja ründas. Kuigi vombatid on väikesed, on nad samas väga tugevad,» selgitas McLure.

Vombat on urus elav mägrataoline taimtoiduline kukkurloom Vombatae sugukonnast. Elutseb Austraalias ja Tasmaanias.















(Allikas: E24)

Känguru peksis tervisejooksjat

Austraalias sai sel neljapäeval vigastusi tervisejooksja, kellele känguru ilma mingi põhjuseta kallale läks.

Jalgpallur David Striegl tegi Canberras oma tavapärast jooksuringi, kui teda tabas ootamatu löök näkku, kirjutab Digitalspy.

«Pöörasin ringi ja enne kui ma arugi sain, virutas see mulle näkku,» meenutas mees.

Möödasõitev autojuht viis Striegli haiglasse, kus tuli ravida tema haavu, sinikaid ja mustaks löödud silma.

Jalgpalluri sõnul ei anna kolleegid talle juhtunu pärast asu, vaid norivad, kas ta ikka lõi vastu.

«Ma ei oska sellele isegi vastata, sest känguru virutas mu ühe löögiga pikali,» ütles Striegl.

«Ma olen aastaid jalgpalli mänginud ilma kordagi kaklusse sattumata ja nüüd kaklen ma känguruga,» lõpetas sportlane.



(Allikas: E24)

Polegi veel 1. aprill, aga Austraalias juba lambad lendavad

Austraalias lambad lendavad ja seda otsese mõttes.

Nimelt on New South Walesis käivitatud üleujutuste tõttu suur lammaste päästeoperatsioon, kirjutab AFP.

Lambaid on hakatud üleujutuspiirkonnast helikopteritega ära transportima.

Üleujutused jõudsid New South Walesi Queenslandist ning on muutnud mitmed paigad ligipääsmatuteks saarteks.

Kohalikud farmerid panid pead kokku, et kuidas läbimärgi ja hukkumisohus lambaid päästa. Ainus võimalus oli katastroofipiirkonnast nad ära lennutada.

Helikopterid viivad lambaid kuivematesse paikadesse. Suur hulk lambaid on veel siiani veelõksus.

(Allikas: E24)

Magav unihiir!

Suurbritannias Surreys Leatherheadi lähistel lõhkus üks aednik kogemata heki all olnud pesa ja leidis sellest talveunes unihiire.

David Williamsi sõnul ei ärganud unihiir päästeoperatsiooni ajal üles, kirjutab Times Online.

Ta lisas, et kui hiir oleks praegu üles ärganud, siis oleks ta võinud külma ja nälja kätte surra.

«Kui oleksin teda väga kaua käes hoidnud, oleks ta võinud käesoojuse tõttu üles ärgata. Kuid niipea, kui ta ärkab, saab ta korraliku kõhutäie süüa,» lisas inglane.

Aedniku kinnitusel ehitatakse talle uus pesa ja hiirt jälgitakse pidevalt.

Unihiir võib olla 6 – 9 sentimeetri pikkune ja kaaluda 17 – 20 grammi. Enne talveunne jäämist kasvatavad unihiired kaalu, et talv üle elada. See öise eluviisiga loom on Briti saartel kaitse all.

(Allikas: E24)

Sõber sebra

Šveitsis Zürichi loomaaias sai näha vaatepilti, kus sebra jõehobu hambaid puhastas.
Pealtnäinute kinnitusel kestis «hambapesu» 15 minutit, kirjutab The Telegraph.

Zooloogide sõnul on jõehobud maailma ühed agressiivsemad loomad ning saavad oma tugevate lõugade abil vastasest kiiresti jagu.

Kuid Zürichi loomaaias elav jõehobu on sealse sebraga sõbralikes suhetes.

Seda pilti näinud inimesed ei suutnud esialgu uskuda, et need kaks looma sümbioosis elavad.

Selle huvitava sündmuse jäädvustas USA fotograaf Jill Sonsteby.

«Sebra ja jõehobu olid samas aedikus. Jõehobu avas järsku oma suu ja kohe oli sebra kohal, kes asus tema hambaid puhastama. See protseduur kestis veerand tundi,» meenutas fotograaf.

Ta lisas, et sebraga ei juhtunud mitte midagi.





Jõehobud võivad oma väiksest kasvust hoolimata kaaluda kuni kolm tonni. Tema massiivsed lõuad avanevad 150 kraadi.

Hoolimata oma raskest kehast suudab jõehobu maismaal inimesi jooksukiiruses ületada, liikudes lühiajaliselt kuni 30 kilomeetrit tunnis. Jõehobud ei oska ujuda, kuid nad suudavad vees ringe tehes edasi liikuda kaheksa kilomeetrit tunnis.

Eriti agressiivseks muutuvad jõehobud siis, kui keegi nende järglasi ohustab. Aafrikas hukub aastas sadu inimesi jõehobude rünnakute tagajärjel.


(Allikas: tekst, pildid)